#E-ÕPE
#KOOLITUS
| 10 min. lugemine
Viimaste aastate jooksul on toimunud selgelt tunnetatav teadlikkuse kasv e-õppe võimaluste ja vajalikkuse kohta. Paljudes organisatsioonides on e-õppe lahendusi kasutatud juba mitmeid aastaid, mõningates organisatsioonides tõuseb see teema alles praegusel hetkel päevakorda. E-õppe juurutamisel joonistuvad enamikul organisatsioonidest välja sarnased murekohad juba planeerimise faasis, mis tihti takistavad soovitud tempoga edasi liikumast lahenduse juurutamisel. Tuginedes meie praktikale toome välja enamlevinud väljakutsed e-õppe juurutamisel ning nende võimalikud lahendused.
1. Organisatsioonil napib aega, et keskenduda õpihalduskeskkonna juurutamisele
Organisatsiooni koolitustegevuste eest on üldjuhul vastutav personaliosakond, harvemal juhul on koolitustegevuste planeerimine ja teostus jäetud mõne äriüksuse või jae meeskonna hooleks. Sõltumata vastutavast osakonnast, kohtame tihti olukorda, kus e-õppe lahenduse, mille hulka kuulub ka õpihalduskeskkond, juurutamine on määratud mõne töötaja lisakohustuseks tema põhitöö kõrval. Arusaadavalt on põhitöö kõrvalt väga keeruline leida aega, et uurida erinevaid e-õppe võimalusi ja nendesse süviti minna, et leida organisatsiooni jaoks parim võimalik lahendus. Lisaks eeltööle, on e-õppe lahendust on vajalik planeerida ka õpidisaini mõistes ehk millal, kuidas, kes ja millistel põhimõtetel koolitusi läbima peaks.
Allikas: https://www.franklincovey.com/habit-3/
Kõik eelnevalt loetletud tegevused vajavad üksikisiku tasandil nii aega kui ka eelteadmisi valdkonnast, mida on sageli väga keeruline leida. Organisatsiooni vaatest võib pikaks veninud e-õppe juurutamise protsess tekitada küsimusi, kas see lahendus on üleüldse niivõrd pakilise iseloomuga ja võib-olla tasub selle juurde hoopis hiljem tagasi tulla kui on piisavalt aega kõigil. Meie praktikale tuginedes võime kindlalt väita, et rohkem aega üldiselt ei teki juurde ja protsess kipub seetõttu unustusse hõlma vajuma.
Kasutades Steven Covey nelja kvadrandi mudelit, väidame, et e-õppe lahenduse juurutamine tundub olevat üks nendest tegevustest, mis ei ole pakiline, kuid millel on väga tugev pikaajaline mõju organisatsiooni tulemustele. Tõsi, tulemused õpihalduskeskkonna juurutamisest ei ole koheselt käega katsutavad, kuid positiivne mõju avaldub aja jooksul ja praktikale tuginedes lihtsustab oluliselt paljusid protsesse organisatsioonis. Lihtsamalt öeldes, on mõistlik elimineerida "tulekahju" põhjus kui pidevalt "tulekahjusid" kustutada.
2. Koolituste sisu loomine on ajamahukas ja eeldab selleks vajalikke teadmisi
Tavaline praktika on, et mingi valdkonna koolituse sisulise poole töötab välja vastava valdkonna ekspert (teenuse-, äriüksuse-, toote- või kategooriajuht) sisekoolitaja rollis. See on ka täiesti loogiline, sest konkreetset teemat valdab ja oskab nüansse välja tuua just see isik, kes on sellega igapäevaselt seotud.
Tihtilugu näeme, et oma valdkonnas väga pädev inimene ei pruugi omada andragoogilisi teadmisi koolituste koostamise seisukohast, mis on täiesti arusaadav olukord. Selle tõttu võib koolituse sisu edasiandmine olla vähem efektiivne ja kaasahaarav.
Kui koolituse loomiseks puuduvad vajalikud andragoogilised eelteadmised, võib koolituse sisulise poole välja töötamine näida õudusunenäona ja väga ajamahuka protsessina.
3. Arvamus, et koolitusvideote tootmine on kallis
Paljud organisatsioonid planeerivad suure osa oma e-õppe lahenduse koolitussisust koolitusvideote formaadis, mis on kahtlemata mõjus ja kaasahaarav koolitamise viis (kirjutasime sellest pikemalt meie blogipostituses "3 põhjust, miks koolitusvideo kasutamine on hea mõte"). Sellega seonduvalt oleme tihti kuulnud arvamust, et koolitusvideote tootmine on kallis ja see ei mahu organisatsiooni eelarvesse.
Teeme mõned lihtsad arvutused ja võrdleme koolitusvideo tootmise investeeringut näiteks kontaktkoolituse läbiviimisega. Mõlemal juhul on vaja koolitada 100 töötajat ja kontaktkoolituste kestuseks planeerime 135 minutit ehk 3 akadeemilist tundi ja maksimaalselt 20 osalejat grupis. Kuna koolitusvideo on kontsentreeritud sisuga, siis sama materjali maht on esitatav ligikaudu 1,5 korda kiiremini (esimene eelis!). Arvestame koolitusvideote puhul sisse õpihalduskeskkonna kasutamisega seonduvad kuutasud, kontaktkoolituse puhul kohvipausid.
Saame tulemuseks, et antud näite puhul (arvestame keskmist hinda mõlema formaadi puhul) on koolitusvideo investeering töötaja kohta ligikaudu 94€ ja kontaktkoolituse puhul ligi 55€. Kui arvestada seda, et koolitusvideo on korduvalt kasutatav lahendus ning lüüa investeering "lahti" kolme aasta peale, siis saame tulemuseks, et koolitusvideo on 1,75 korda kuluefektiivsem lahendus. Getsmart meeskond ei väida, et kontaktkoolitusi ei peaks läbi viima, vaid antud näitega illustreerime videokoolitustesse tehtava investeeringu mõistlikkust eelkõige selliste koolituste puhul, mis on korduva iseloomuga.
Kõik eelpool loetletud väljakutsed on üsna igapäevased meie praktikas. Organisatsioonide eesmärk on tegeleda oma põhitegevusega ning koolitustegevus on selle toetamiseks mõeldud tugifunktsioon. Seetõttu on e-õppe lahenduse juurutamisel ja koolitussisu väljatöötamisel mõistlik kõrvale võtta väline konsultant, kellel on vastava valdkonna parimad praktikad ja teadmised. Getsmart meeskond abistab kõikide eelpool loetletud ja muude väljakutsetega e-õppe lahenduste juurutamisel.
ET 
EN