Milleks me üldse märkmeid teeme? Ilmselt on enamjaolt eesmärk märkida üles tähtis info, mida hilisemalt üle lugeda ja teadmisi kinnistada. Kas oled kogenud seda, et sa pole oma märkmeid kunagi hiljem vaadanud uuesti? Kas märkmete tegemine on siis ajaraisk? Uuringute järgi mitte, sest märkmete tegemine talletab info paremini mällu.

Märkmeid tehes võib teksti näiteks alla joonida, värvilise markeriga tähistada, kriitseldada kommentaare või mõnda rakendusse memo salvestada. Väga oluline on meeles pidada, et märkmete tegemise viisil on oluline mõju nii meeldejätmisele kui informatsiooni ülesleidmisele.

Kui tegu on näiteks samm-sammult mingeid tegevusi selgitavaid juhendiga, siis selle läbitöötamisel tehtud märkmete puhul on oluline märkmete järjekord. Järjekorra loomiseks on mõistlik kasutada numbreid ehk luua lineaarsed märkmed. Kui aga teed märkmeid erinevate suurlinnade kohta, siis nende puhul ei ole järjestus eriti oluline. Neid saab grupeerida maailmajagude järgi näiteks visuaalse mõttekaardi abil. Selliselt loome mittelineaarseid märkmeid.

Märkmete tegemisel on oluline mitte jääda kinni detailidesse, vaid näha läbitöötatud info suurt pilti. Mõistlik on kõigepealt tekstilõik läbi lugeda ja alles siis joonida alla olulised märksõnad või lausekatkendid. Võib tunduda, et kõik laused on olulised, kuid siinkohal peab vältima kõige alla joonimist, sest sellest pole lihtsalt kasu. Pigem kasuta lõigu kohta mõnda siduvat märksõna, mis tuletab meelde selle lõigu detailid. 

Märkmete tegemisel tasub lähtuda 80-20 printsiibist ehk 20% õppimise ajast kulutada märkmete tegemisele ja 80% ajast teksti läbitöötamisele. Tehtud märkmeid tasub 24-48 tunni jooksul vähemalt ühe korra läbi töötada uuesti, sest see suurendab oluliselt meeldejätmise tõenäosust. Head märkmete tegemist!